Maailmas toimuv

Jäätmed pole probleem, vaid tooraine

Äripäev, Kristiina Dreimann, 16.04.2019

Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus jäätmete väärtustamine ja kasutamine ressursina muutub üha olulisemaks, loodusvarad on ammendumas ning tarbimisega keskkonnale tekitatud kahju on osaliselt juba pöördumatu.
Lineaarne majandus tuleb asendada ringmajandusega, milles loodavad tooted kasutavad minimaalselt loodusressursse, ringlevad kaua ja neist tekkivaid jäätmeid saab kasutada uue väärtuse loomiseks. Tarbijakäitumises peaks omandamise soov asenduma vahetamise ja rentimisega. Majandusmudeli osapooli on palju, igaühel on oma huvid, riskid ja hirmud. Ka ärikultuur peab muutuma, ettevõtjad peavad nägema ette ja kandma suuremat vastutust keskkonnale tekitatud kahju eest.
Jäätmete korrektne kogumine, üleandmine ja ringlussevõtu edendamine on suur samm jätkusuutlikuma ühiskonnamudeli poole. Jäätmed ei ole probleem, millest peab võimalikult odavalt lahti saama, vaid väärtuslik tooraine, mille inimene on loodusest võtnud ja mis tuleb keskkonna jalajälje vähendamiseks ringlusse tagasi suunata.
Eestis on jäätmete liigiti kogumine ning ringlussevõtt ajas pigem langustrendis. Nii enam edasi minna ei saa ja peame leidma jätkusuutlikud lahendused jäätmete efektiivsemaks kasutuselevõtuks. Tulenevalt ELi direktiividest tuleb Eestil jõuda järgmiste eesmärkide täitmiseni: 2020. aastaks peame ringlusesse võtma 50% olmejäätmetest; 2025 55% ja 2030 juba 60%. Tänaseks oleme mõõtmismeetodite tulemusena saavutanud ringlussevõtu määraks 28-32%. Seega on meil eesmärkideni veel pikk maa minna. Lisaks peame 2023. aasta lõpuks tagama ka biojäätmete liigiti kogumise.
Nende juba kokkulepitud eesmärkide täitmiseks peavad kõik osapooled – tarbijad, tootjad, kaubandusettevõtted, omavalitsused, riik ja jäätmekäitlejaid – tegema koostööd ning andma oma panuse. Tulemusliku jäätmete ringlussevõtu saavutamine põhineb kolmel olulisel komponendil:
1. Teadlikkuse kasvatamine. Kõik osapooled peavad aru saama, miks on jäätmete ringlussevõtu edendamine oluline ning milline täpselt on iga osalise roll, sh kohustused.
2. Mugavus. Parima tulemuse saavutamiseks peab jäätmete nõuetekohane üleandmine olema jäätmetekitajale ehk tarbijale võimalikult mugav.
3. Motivatsioon. Kuna teadlikkus kasvab ja harjumused muutuvad aeglaselt, siis kiiremate tulemuste saavutamiseks peame süsteemi lisama majanduslikku motivatsiooni selle kaudu, et keskkonnahoidlikum käitumine on soodsam.
Lisaks on väga oluline tagada ka järelevalve. Seadusaktidega sätestatud liigiti kogumise põhimõtted tuleb ka jõustada ning nende täitmist kontrollida.

“Nii enam edasi minna ei saa ja peame leidma jätkusuutlikud lahendused jäätmete efektiivsemaks kasutuselevõtuks.”